Riina on meie seltsi üks rajajatest ja pikaaegne tegutseja Eesti iduettevõtete maastikul, eriti personaliteemade ja finantsjuhtimise vallas. Paljudele meist on ta väärt nõuandjana ammu teada. Kui sa temaga aga veel kohtunud ei ole, siis saagem tuttavaks!

Aitad iduettevõtjaid nii konsultandina kui meeskonna liikmena. Mida sa täpsemalt teed?

Annan asutajatele nõu, kuidas ja milliste sammudega võiksid nad edasi liikuda oma finants- või personalifunktsiooni või kontori sise-IT ehitamisega. Tihti jõutakse minu juurde peale äratundmist, et finantsi, raamatupidamise või personali osas ei toimi miski päris nii, nagu peaks. Ei teata, kuidas sellest punktist edasi minna. Küsimuseks võib olla millal on õige aeg CFO või VP of HR palgata või kas osta raamatupidamisteenust ettevõttest väljast või teha seda ise. Eesti on väike ja paljude ettevõtete tegevus on suunatud välisturgudele. Seal asuvad kliendid, seal on tarvis asutada tütar- või emaettevõtteid ja müügitalente palgata. Seetõttu tuleb tegemist teha keerulisema grupi struktuuriga.

Sellistele küsimustele ei saa alati päris üheselt vastata. Tuleb aru saada ettevõtte tänasest seisust, võimalikust dünaamikast ja arengutest lähiaastatel. Kui asutaja läheb juristi või audiitori juurde, siis nemad vaatavad tihti asja oma vaatevinklist, kitsamalt. Nii ei saa asutaja tervikpilti. Vaja on mitmekülgsemat vaadet, visiooni, arhitektuuri – mitte ainult tehnilist lahendust. Seda nii ettevõtte juhina kui ka omanikuna.

Kuivõrd mul on erinevate iduettevõtetega koos tegutsedes päris palju praktilisi kogemusi kogunenud, siis olen ma asutajaid aidanud – pakkunud ise võimalikke lahendusi välja, selgitanud nende tausta või asutaja järgmise spetsialisti juurde suunanud. Mõnikord, kui asutajatega on väga hea klapp ja tunne, et võiksin ise üleminekuperioodil aidata, olen ka ettevõttega liitunud.

Räägi pisut oma taustast. Kuidas iduettevõtlusse jõudsid?

Viimased 10+ aastat on minu leib olnud interim rollid ettevõtetes, mis on suurtes muutustes ja kus pole veel teada, keda tulevikus vajatakse. Eelmisel aastal alustasin ka konsultatsiooniäriga, et nõustada iduettevõtteid väiksemate projektide või paaritunniste konsultatsioonide vormis.

Minu taust on tegelikult suhteliselt segane – IT, tarkvara projektijuhtimine, personalijuhtimine, raamatupidamine ja finants. Sügavamalt olen finantsteemadesse kaevunud viimase 8 aasta jooksul.

Kõigepealt tekkis IT taust. Kunagi õppisin Tartu Ülikoolis füüsikat ja puutusin kokku ka programmeerimisega. Inimesi, kes olid üldse arvutit näinud, oli tol ajal vähe. Pärast ülikooli lõppu sattusin Hiiumaale elama ja läksin laste kasvatamise kõrvalt tööle kohalikku täiskasvanute koolitamise keskusse. Seal hakati arvutiklassi üles panema ja vajati arvutiõpetajat. Vedasin Hiiumaa internetiseerimist - panin üles internetiühendusi, õpetasin sõna otseses mõttes sadu inimesi arvutit ja internetti kasutama. Sellest ajast olen IT vallas tegutsenud, ka sysadmin ja IT-juht olnud. 2000. aastal jõudsin Microlinki, kus töötasin viis aastat. See oli traditsioonilisem IT-ettevõte, aga selle sees oli Delfi, mis oli sel ajal startup. Nägin Delfi arengut kõrvalt, see oli väga huvitav.

Seejärel tekkis tugevam rahvusvaheline personalijuhtimise taust. Mõne aja pärast liitusid mõned mu enda meeskonna töötajad Skype’ga ja mind kutsuti sinna personalijuhiks, sest mul oli oma suure tiimi kokku panemise ja inimeste arendamise kogemus olemas. IT-ettevõtetes polnud tol ajal personalijuhi ametit olemaski ja juhid pidid seda koos kõige muuga ise tegema. Olin oma meeskonnas sellega palju tegelenud ja seda hinnati. Peale Skype’i (2005-2007) aitasin Ambient Sound Investmentsi nende esimeste portfelliettevõtete juhtimise- ja personaliteeemadega. Sellest ajast olengi iduettevõtetega seotuks jäänud.


Microlinkis töötasin ärijuhina. Grupp eri ettevõtted koondati ühe mütsi alla, liitusid tugev finantsjuht Jane Haamer ja pearaamatupidaja Ruth Oper, kes korrastasid kõigi äriliinide juhtidega koos nende finantsmudelid, mõõdikud, kuluarvestused ja omahinnaarvestused. Mulle jäi külge ettevõtlusele ärimudeli seisukohast lähenemine ja arusaamine, kuidas finants- ja raamatupidamisfunktsioonid saavad ettevõttel aidata oma eesmärke saavutada. Hiljem, kui oli vaja erinevates iduettevõtetes juhatuse liikmena finantsvaldkonda vedada, jäid need teemad minu vastutada ja töö käigus õppisin juurde. Mind teati IT ja iduettevõtete ringkondades pikka aega ehk rohkem kui personalijuhti, kuna see paistab rohkem välja nii ettevõtte sees kui sellest välja. Aga mida edasi, seda rohkem olen tegelenud hoopis finantsvaldkonnaga. ZeroTurnaroundis ja Moneses oli mu põhiline tegevusvaldkond finants. Veriffis olin 100% finantspoolel. Defineerin end siiski pigem teatud valdkondade eest vastutava juhatuse liikme või General Manager’ina, mitte suure kogemusega CFO-na. Sinna on pikk maa minna.

Konsultandina oled justkui startup ja vabakutseline korraga. Mida peaksid sellisest elust teadma need, kes seda ise proovinud pole?

Mind ei saa ehk täiesti vabakutseliseks pidada - olen siiski valdavalt ettevõtetes palgal olnud. Aga kui tahta nii läheneda, siis minu vabakutselise elust võib mõelda kaht moodi: ajutiste rollide tegemine ettevõtte sees interim’ina, kus sa tead, et see roll kaob mingil hetkel ära, sest see ongi üleminekuperioodil ajutisena mõeldud. Või siis üksikud projektid, jupid.

Kui eelmisel aastal konsultatsioone tegema hakkasin, oli sel lihtne põhjus. Olin üle viie aasta tööl olnud kahes väga kiirelt arenevas iduettevõttes järjest. Olin väsinud. Mõlemad ettevõtted (Monese ja Bolt) olid pingelised. Tahtsin rahulikumalt võtta. Sündis mu esimene lapselaps, tahtsin temaga aega veeta. Kui oled kiiresti areneva iduettevõtte juhtkonnas, siis ega sealt üleöö välja tulla ei saa. Tuleb mingid asjad teatud maani välja vedada, enda asemele inimesed palgata, teemasid üle anda. Need protsessid võtavad aega – tihti rohkem kui aasta. Järgmist nii intensiivset perioodi ma enda õlule võtta ei tahtnud. Oli kaks varianti: kas teen konsulteerimist või lähen mõnda ettevõttesse spetsialisti rolli.

Proovisin ka peale Skype’s töötamist konsultanditööd, aga toona rohkem personalialal. Nendel teemadel väljastpoolt aidata on aga keeruline. Kohati on vaja lihtsalt teatud asju ära teha, sest asutajal ei tarvitse olla aega või oskusi. Seda peaks asutajaga iga päev käsikäes tegema ja protsessid on pikad. Kui oled väline konsultant ja pole iga päev ettevõttes sees, siis on see väga raske – ei tunneta kõiki hoovusi, mis inimeste koostööd mõjutavad. Finantsvaldkond on oluliselt lihtsam. Saad lihtsalt aidata konkreetseid asju ära teha ka väiksemate projektide ja juppidena. Või selgitada 1-2 tunni jooksul asutajatele mõne teema põhitõdesid, et nad saaksid ise edasi otsuseid teha. Näiteks rahvusvaheliste optsiooniprogrammide teemal, optsioonide maksustamine, siirdehinnad, kontoplaani ülesehitus või konsolideerimisprogrammi juurutamine.

Paljudele on see interim rollide mõte väga hirmutav. Küsitakse, et miks sa nii teed, sa ju kaotad palju, teed suure töö ära ja lahkud, kui juba kergemaks läheb. Tegelikult järgneb kiire kasvu korral järgmine intensiivne periood - ei lähe midagi kergemaks, lihtsalt mastaap ja teemad muutuvad. Mul on teatud ettevõtte suuruse piir, mis mulle sobib ja omad tugevused, mida sellises rollis ära kasutada. Mulle sobivad komborollid, balansseerimine piisava ja vajaliku piiril, toimetamine väikse kulubaasiga väga dünaamilisel perioodil. Inimese ja ettevõtte huvid ja vajadused peavad kokku langema, asjad muutuvad ja mul pole olnud kahju neid teemasid käest ära anda. Tuleb seda funktsiooni järgmisel tasemel juhtiv inimene ja me teeme üleandmisperioodil koostööd. Õpin alati sellest tohutult. See on olnud ehk väsitav, aga võimaldanud mitmeid iduettevõtteid seestpoolt näha, õppida, mis töötab ja mis mitte ning kuidas ettevõtte areng eri etappides toimub.

Kõik asutajad, kellega olen koostööd teinud, on olnud väga erinevad - oma tugevuste poolest ja selle poolest, kuidas teised juhtkonna liikmed neid täiendavad. On olnud õpetlik näha ja kaasa aidata nende juhtkondade moodustamisele ja arengule. Toimiva juhtide meeskonna kokkupanemine ja toimimas hoidmine ning arendamine on tegelikult suur kunst. See ei tule sugugi kõigil asutajatel välja. Ei tohiks olla häbi võtta tiimi tugev COO kes seda veaks, kui ise ühel hetkel enam ei oska või ei suuda.

Soovitan iduettevõtteid, millega liituda, valida asutajate järgi. Kui on võimekad ja targad asutajad, siis suudavad nad kindlasti raskused ületada ja areneda, tugevad meeskonnad moodustada. Nad ei karda palgata endast mõnes valdkonnas targemaid inimesi. Idee ja äri võivad muutuda, aga nad veavad välja. Väga raske oleks töötada ettevõttega, mille asutajatesse ma ei usu.

Ka Asutajate Selts panustab sellesse, et iduettevõtlusse rohkem naisi tuua. Mis on sinu mõtted teemal naised ja ettevõtlus?

Neis küsimustes olen olnud hästi pragmaatiline. Ma ütleksin et olen läbivalt toetanud inimesi ettevõtlusega alustamisel või muul moel oma koha leidmisel, kuid ma ei ole seejuures kuidagi eraldi keskendunud nende soole. Olen aidanud üle saada kahtlustest ja kõhklustest - mis iganes põhjusel inimesel need siis on. Mõnel on see ka olnud seotud soo või vanusega (ja sugugi mitte ainult naiste puhul).

Mul on neli tütart. Üks neist on täna eduka ettevõtte juht ja ka teised on neile sobival moel oma valdkondades oma oma unistused teoks teinud. Ma arvan et kõige rohkem on neid aidanud eneseusk ja pere toetus – te olete piisavalt head, te ei pea olema ideaalsed, võib katsetada ja vigu teha, kõik on võimalik. See on parim, mis me oma laste heaks teha saame – olgu nad tüdrukud või poisid.

On mitmeid gruppe, keda tuleks ettevõtlusse suundumisel toetada ja see aitab ka kahtlevaid naisi. Ma olen kohanud ka palju mehi, kes kahtlevad endas ja pole kindlad, kas nad on ettevõtjaks olemikseks piisavalt head, kes pole nii kõrge saavutusvajadusega või agressiivsed. Neil on ehk isegi raskem meestega võistelda kui hakkajatel naistel ja see mõjutab oluliselt nende enesehinnangut. Ma hindan väga, et meie seltsi inimesed on väga toetavad ja elavad kaasa meile kõigile, samuti algajamatele ettevõtjatele.

On kindlasti teemasid, kus naistel kripeldab isikliku ja tööelu ühendamine rohkem või on ühiskonnapoolne hinnang erinev. Olen kohanud noori naisasutajaid, kellele on probleemiks laste kõrvalt pereta reisimine ja pikad tööpäevad. Selle klapitamine on kindlasti keeruline, aga see on keeruline ka meestele. Näen, kui valusa südamega minu headest tuttavatest meesasutajad reiside ajaks ja pikkadeks tööpäevadeks oma pere jätavad, kuidas nad seda kompenseerida püüavad. Tuleb lahendusi leida, partneritega kokku leppida ja korraldada - meil kõigil.

Kindlasti on lisaks eeskujudele mingeid nõkse, mis toetavad naiste suuremat osakaalu asutajate hulgas. Õppisin teisel ringil ülikoolis bakalaureuseõppes psühholoogiat. Üks kodutöödest võimaldas süveneda rahvusvahelistesse uuringutesse asutajatest, ka nende soolisest tasakaalust. Uuringud vaatasid kõiki alustavaid, mitte ainult iduettevõtteid. Neist tuli välja, et naisasutajaid esines rohkem sellistes asutajate rühmades, kus kõik ühe ettevõtte asutajad olid naised või siis oli tegemist pereettevõttega. Hüpoteesidena käidi välja, et esiteks mõjutab seda sinu võrgustik: keda usaldad nii palju, et koos äri teha. Teiseks: kellega on sarnasemad väärtused, asja ajamise viis - kas ka segatiimides suudetakse kokku leppida sellised tööviisid, mis sobivad nii riskialtimatele kui ka alalhoidlikumatele. Mingi iva siin on. Hiljutine Postimehe artikkel käsitles sarnast teemat - sugude vahel on teatud erinevused. Naised näiteks ei taha nii palju võistelda ja konkureerida, mingid motivaatorid on erinevad. Unicorn Squad on samuti hea näide - tüdrukutel on omavahel kergem teatud teemasid õppida.

Mis oleks üks nõuanne, mida Asutajatele annaksid? Mis on see, mida ka kogenud asutajad teisiti võiksid teha?

Olen soovitanud kõigile asutajatele, kes mind kuulata viitsivad: hoidke suhted kaasasutajatega korras. Leidke viis, kuidas koostööd teha, austage ja toetage üksteist. Seda saate teha ainult teie ja kellelgi väljast on seda raske korrigeerida. Kui see ei õnnestu, tekivad probleemid, mis mõjutavad tervet ettevõtet.

Teiseks: hoidke kontakti teiste asutajatega ja uurige nende kogemusi – mida nad on oma ettevõtetes hästi korraldanud ja kuidas nad selle saavutasid. Isegi kui oled kogenud asutaja, on asju, mida sul pole varem olnud tarvis teha – palgata peajuristi või mõnd funktsiooni välja arendada. Kuidas teada, mis teeb kellegi oma erialal väljapaistvalt heaks? See teadmine tuleb kogemusega ja seda võib sul kunagi tarvis minna. Ärge kartke ligi astuda ja küsida, võtta ühendust ka teiste edukate asutajatega rahvusvahelisel tasandil. See eristab tugevaid asutajaid neist, kes väga kaugele ei jõua.

Mis on sinu meelest praegu kõige suurem murekoht Eesti ühiskonnas? Kuidas iduettevõtete kogukond selle lahendamisel kaasa aidata saaks?

Esiteks Eesti hariduse uuendamine. Hariduse eesmärgistamine ja mõtestamine – mis on kooli roll, millist kooli vajame, kuidas õppimine toimiks. Kuidas rohkem arendada pehmeid oskusi, elus hakkama saamist, meeskonnatööd. Kuidas kool, haridus ja reaalne elu rohkem kooskõlla viia. Selles valdkonnas on paljud asutajad kaasa mõelnud ja algatusi ette võtnud: Jõhvi kool, Noored Kooli, koolides rääkimas käimine ja oma lapse kooli või klassi aitamine. Veriffis oli koolijuhtide praktikaprogrammi raames praktikandiks Õismäe Humanitaargümnaasiumi õppealajuhataja ja tal on sellise võimaluse üle ülihea meel. Need teemad on mitmeid aastaid üleval olnud. Vastused ning muutused ei tule kiiresti, see kõik võtab aega. Väga paljud asutajad juba panustavad sellesse oma vaba aega.


Teiseks teemaks on vastandumised ühiskonnas. Kuidas jõuda selleni, et kõrvuti saavad eksisteerida nii suletuma ja marurahvusliku Eesti pooldajad kui avatud Eestit soovivad edukad ettevõtjad, loomeinimesed? Kuidas mõlemad tunneksid, et neid on ära kuulatud ja et neid respekteeritakse. Et ei tekiks vaenu. Viimased paar aastat on andnud palju mõtlemisainet ja nõutust. Kuidas saaksime kõik tunda, et oleme väärtustatud?

Mis teemadel sulle rääkida meeldib?

Nagu juba eelmistest vastustest näha on - mulle meeldib väga jälgida inimeste ja ettevõtete arengut. Uurida, millest tekib hea ja väga hea vahe. Õppida, mis kaasa aitab, mis toimib. Kui olen asutajatega nende ettevõtetest varem rääkinud siis küsin kindlasti, kuidas neil läheb ja mida nende ettevõttes uut on. Uusi asutajaid kohates üritan mõista, mis nende ärimudel on, kuidas nende ettevõte töötab, kes nad ise on, mis neid motiveerib, mis on nende tugevused. Need teemad on mulle huvitavad. Tänu sellele kiiksule sai kunagi aidatud luua meie selts - et üksteisega kogemusi jagada.