Visioon: Kolmandik Eesti majandusest aastal 2030 on tehnoloogiaeksport

Eesti homne jõukus tuleb tehnoloogiasektori kümnekordsest kasvust järgmise kümne aastaga.

Eestis käib Euroopa hoogsaim tehnoloogiafirmade asutamise laine. Meie idufirmade kasv olnud juba üle viie aasta stabiilselt 20-30% aastas, ükskõik, kas mõõta tulusid, töötajate arvu või kaasatud investeeringuid.

Meie tehnoloogiafirmade saavutatud miljard eurot kogukäivet aastal 2020 on sama suur kui Eesti põllumajandusel. Mõlemad on väga tõsised tööstusharud, aga märgatav vahe tuleb kasvu kiirusest. Põllumajandus oli juba paar aastat tagasi sama suur, aga idufirmad olid tänasest siis üle poole väiksemad.

Teiseks on tehnoloogiatööstuse eripära, et vähesed, aga väga targad töötajad suudavad luua palju väärtust. Meie tänased 6300 töötajat, ehk 1 protsent kogu Eesti töötajaskonnast teeb tehnoloogiasektoris 2-3 protsenti Eesti majandusest. See on ideaalne mudel väikesele riigile, kus inimesi on alati puudu ja mida vähemate töökätega oma ühist jõukust suudame kasvatada, seda võimalikum see on ja kiiremini juhtub.

Tähelepanuväärne on, et meie idufirmad ei sõltu enam vaid investorite heatahtlikkusest. Me tegime 2020. aastal küll raha kaasamise rekordi Eestisse investeeritud 450 miljoni euro näol, aga isegi sellisel tasemel on see vaid pool miljardist, mida meie kliendid üle maailma maksid samal ajal meile toodete ja teenuste eest, mis nende elu päriselt paremaks muutsid.

Prognoosime eksponentsiaalset kasvu

Kui me võtame senised reaalselt tehtud tulemused ja joonistame sama 25-protsendilist aastakasvu edasi tulevikku, on numbrid muljetavaldavad. Aga siiski usume Asutajatena, et suudame need ära teha. Oleme ju igaüks oma ettevõttes alati jahtimas seda hokikepi-kujulist kasvukõverat. Miks siis riigina soovida vähemat?

Tänase kasvu jätkudes on viie aasta pärast meie tehnoloogiasektoris paarkümmend tuhat töötajat ning kümne aasta pärast enam kui 50 000. See teeb pisut alla 10% kõigist töötavatest inimestest 2030. aasta Eestis.

Samas suudavad 2030. aasta tehnoloogid Eestisse tuua tänase efektiivsuse jätkudes koguni 10 miljardit eurot aastas, ehk 30% kogu Eesti sisemajanduse kogutoodangust.

See ongi kaua unistatud teadmistepõhine majandus ja Eesti ajude toodangu eksport maailma.

Mis sellest kogu Eestile kasu on?

Maailma tehnoloogiakeskuste uuringutest on selgunud, et üks kõrgepalgaline, otseselt eksportiv töökoht panustab enda füüsilises elukohas viide teise töökohta. Piltlikult öeldes loob iga uus programmeerija, disainer, tehnoloog või tootejuht Eesti linnadesse juurde mõne töökoha restoranides, spordiklubides, juuksurisalongides, piimafarmides, taksofirmades, advokaadibüroodes või kinnisvaras.

10 miljardit eurot 2030. aasta eksporditulu toob riigieelarvesse miljardeid eurosid otseseid makse. Nende abil saab juba otseselt luua tulevikukindlust meie õpetajatele, arstidele, tuletõrjujatele, pensionäridele ja kaitseväelastele.

Ja lõpetuseks, juba täna on Eesti tehnoloogid näidanud, et nad hoolivad siiralt Eestist, mis on aidanud neil enda ettevõtlus-unistusi täita: miljonid eurod ettevõtlusest teenitud tulust on Asutajad juba suunanud otse tagasi Eesti keskkonna, hariduse jm valdkondade heategevusprojektidesse.

Lubame, et meie tehnoloogiasektori kümnekordne kasv kümne aastaga toob kõigile Eesti inimestele rõõmu ja uhkust, aga ka otsest ja kaudset kasu. Ja mitte alles 2030. aastaks, vaid kogu meie ühisel teekonnal sinna.